Kastmine
Kastmine on oskus, mida tihti alahinnatakse. Seetõttu kohtab sageli just uutes aedades nn rebasesabadeks muutunud okaspuid ning osaliselt kuivanud lehtpuid ja -põõsaid.HINNAD
Kastmine, haljastustööd, aedade ja haljasalade hooldamine – hinnad alates 10,00 €/tund või alates 0,02 €/m²)
Kastmine – töid teostame 7 päeva nädalas, vastavalt kokkuleppele kliendiga – kas tunnihinna, m² või kuuhinna alusel.
Kastmise päring
Kuidas kasta?
Levinuim viga on see, et kastetakse küll tihti, kuid mitte põhjalikult. Aiapidaja arvab, et kerge vihmasabin, sorts kastekannust, kiire jooks kastmisvoolikuga või 15 minutit vett loopivate plastlillede jm viguritega ongi piisav.
Paraku saab sedasi märjaks heal juhul vaid mulla pealmine kiht. Lehtpuud ja -põõsad annavad veepuudusest märku kiiresti, okaspuudel aga võivad kastmisvead ilmneda alles järgmisel aastal. Kahjuks ei anna siis enam midagi päästa.
Paraku saab sedasi märjaks heal juhul vaid mulla pealmine kiht. Lehtpuud ja -põõsad annavad veepuudusest märku kiiresti, okaspuudel aga võivad kastmisvead ilmneda alles järgmisel aastal. Kahjuks ei anna siis enam midagi päästa.
Lihtne kastmisreegel – 10 liitrit ja 10 cm
Taimed saavad piisavalt kastetud, kui peate meeles arvuga 10 seostuvaid reegleid:
- 1 m² kastmisel 10 liitri veega saab muld märjaks umbes 10 cm sügavuselt.
- 1 m kõrguse puu kastmiseks arvestage 10 liitrit vett.
10 cm sügavuselt märg pinnas on piisav muru, suvelillede ja madalakasvuliste püsikute jaoks. Ülejäänud aiataimedele on seda aga vähe. Selliselt kastes ja väetades meelitame juured mulla pinnapealsesse kihti, mis muudab taimed külma- ning põuahellaks.
Kastmise päring
Millal ja kui palju?
Kastmisvajadus ja -tihedus sõltuvad tegelikkuses paljudest muutujatest, mis teeb asja keeruliseks.
- Taimed jagunevad veevajaduse järgi kuivalembestest kuni vees kasvavateni välja.
- Noor taim vajab oma eakast naabrist rohkem vett (mitte koguselt, vaid kastmise tiheduselt).
- Kohaleveetud mullale istutatud taimi tuleb tihedamalt kasta, sest selline segatud ja sõelutud muld peab enne mõned aastad seisma-vajuma, enne kui tekib vajalik struktuur ning muld hakkab korralikult vett juhtima ja hoidma.
- Istutatud puid-põõsaid ja püsikuid tuleb esimesel kahel aastal kindlasti sagedamini kasta, kuna nad ei ole veel korralikult juurdunud.
- Multšitud taimede puhul kontrollige kindlasti, et ka muld saab märjaks, mitte ainult multšikiht.
- Arvestage, et osa kastmisvett valgub mujale, kui taimed kasvavad kallakul või on istutatud multšikangale, kui muld on liiga kuiv ja paakunud.
- Suuremate mullapalliga istutatud taimede korral ei suuda juurestik rahuldada taime maapealse osa vee- ja toitainetevajadust. Sellisel juhul aitab kuival ajal kastmine ning väetamine lehe/okka kaudu: vihmutage taimi hommikusel ajal või siis, kui päike ei paista. Mainitud probleem võib tekkida enamasti siiski vaid suuremate okaspuude puhul, lehtpuudel harvem.
- Päikese käes kasvavad taimed vajavad tihedamalt kastmist kui need, mis on varjus.
- Liivases pinnases kasvavaid taimi tuleb kasta tihedamalt kui savikal mullal kasvavaid.
Parim aeg: varahommik või hilisõhtu
Sobivaim aeg kastmiseks on varane hommik või hiline õhtu, sest siis on õhk jahedam, niiskust aurub mullapinnalt vähem ja taimele jääb rohkem vett. Varahommikul või õhtul kastes on taimel küllaldaselt aega, et end kuumaks päikeseliseks ajaks piisavalt veega varustada.
Õhtust kastmist vältige taimede puhul, mis kipuvad kergemini haigestuma seenhaigustesse (roosid, aed-leeklilled jt).
Oluline on kasta taimedealust mulda, mitte valada vett taimedele. Eriti tähtis on seda arvestada siis, kui teil pole võimalik kasta õhtul või hommikul ning peate seda tegema kuumal päevaajal. Kui külm kastmisvesi satub päikesest kuumadele lehtedele-okastele, saab taim šoki.
Õige aeg tuleb valida ka taimekaitsevahendeid kasutades: pritsida pole soovitatav lauspäikeselise, vihmase ja tuulise ilmaga.
Õunapuuleht on pisut karvane, mis kaitseb teda kuumenemise eest. Kui sellele peaks tekkima külmast veest šokk või põletus, pole probleemi. Asi on aga hulga hullem siis, kui te peaksite oma rooside lehed ära rikkuma.
Õhtust kastmist vältige taimede puhul, mis kipuvad kergemini haigestuma seenhaigustesse (roosid, aed-leeklilled jt).
Oluline on kasta taimedealust mulda, mitte valada vett taimedele. Eriti tähtis on seda arvestada siis, kui teil pole võimalik kasta õhtul või hommikul ning peate seda tegema kuumal päevaajal. Kui külm kastmisvesi satub päikesest kuumadele lehtedele-okastele, saab taim šoki.
Õige aeg tuleb valida ka taimekaitsevahendeid kasutades: pritsida pole soovitatav lauspäikeselise, vihmase ja tuulise ilmaga.
Õunapuuleht on pisut karvane, mis kaitseb teda kuumenemise eest. Kui sellele peaks tekkima külmast veest šokk või põletus, pole probleemi. Asi on aga hulga hullem siis, kui te peaksite oma rooside lehed ära rikkuma.
